Ülevaatlik materjal blogi jaoks. Tabelid esitavad valiku hästi dokumenteeritud juhtumeid ega ole ammendav kronoloogia. Mõistete „agressioon“, „genotsiid“, „sõjakuritegu“ ja „inimsusevastane kuritegu“ kasutamisel on võimaluse korral järgitud rahvusvaheliste institutsioonide või viidatud allikate sõnastust. Juhtumite puhul, kus õiguslik kvalifikatsioon on vaieldav või puudub lõplik kohtuotsus, on seda märkustes täpsustatud.
1. Sõjad ja relvastatud sekkumised teiste riikide siseasjadesse
| Aeg | Riik / piirkond | Juhtum | Lühikirjeldus | Allikas |
| 1918–1920 | Eesti, Läti, Leedu | Sõjad vastiseseisvunud Balti riikidega | Nõukogude Venemaa Punaarmee tungis pärast Saksa vägede lahkumist Balti riikidesse ning toetas kohalikke bolševistlikke võimustruktuure. Eesti ja Läti säilitasid iseseisvuse sõjalise vastupanu järel. | S1, S4 |
| 1919–1921 | Poola, Ukraina, Valgevene | Poola–Nõukogude sõda | Sõda sisaldas mõlema poole territoriaalseid ja poliitilisi ambitsioone; 1920. aasta Nõukogude pealetung kandus sügavale Poola territooriumile. | S3 |
| 1939 | Poola | Nõukogude sissetung Ida-Poolasse | 17. septembril 1939 tungis Punaarmee Poolasse pärast Saksamaa kallaletungi; okupeeritud alad liideti NSV Liiduga ning järgnesid massiküüditamised ja repressioonid. | S5 |
| 1939–1940 | Soome | Talvesõda | NSV Liit ründas Soomet 30. novembril 1939. Sõda lõppes Moskva rahuga ja Soome territoriaalsete loovutustega, kuid riik säilitas iseseisvuse. | S1 |
| 1940 | Eesti, Läti, Leedu | Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine | NSV Liit sundis Balti riikidele peale vägede paigutamise ning 1940. aastal toimus sõjaline okupatsioon ja annekteerimine. | S4 |
| 1956 | Ungari | Ungari ülestõusu mahasurumine | Nõukogude väed sekkusid relvastatult, kukutasid reformimeelse valitsuse ja surusid ülestõusu maha. | S1 |
| 1968 | Tšehhoslovakkia | Praha kevade mahasurumine | NSV Liidu juhitud Varssavi pakti väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, et peatada poliitilised reformid. | S7 |
| 1979–1989 | Afganistan | Nõukogude invasioon ja sõjaline sekkumine | NSV Liit saatis 1979. aasta detsembris Afganistani suure väekontingendi ja võttis Kabuli ning olulised piirkonnad sõjalise kontrolli alla. | S6 |
| 1991–1992 ja edasi | Moldova / Transnistria | Sekkumine Transnistria konfliktis | EIK on tuvastanud Vene 14. armee osalemise separatistide poolel 1991–1992 konfliktis ning Venemaa jätkuva sõjalise, poliitilise ja majandusliku toetuse piirkonna de facto võimule. | S8, S20 |
| 2014– | Ukraina | Krimmi annekteerimine ja sõda Donbassis | Venemaa võttis 2014. aastal kontrolli Krimmi üle ja annekteeris selle; ÜRO Peaassamblee kinnitas Ukraina territoriaalset terviklikkust ja referendumi kehtetust. Venemaa toetas relvastatud separatismi Donbassis. | S9 |
| 2022– | Ukraina | Täiemahuline agressioon | 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse. ÜRO Peaassamblee nimetas seda resolutsioonis ES-11/1 agressiooniks ja nõudis vägede väljaviimist. | S10 |
2. Massirepressioonid ja genotsiidina käsitletud kampaaniad
| Aeg | Juhtum | Sihtrühm / piirkond | Iseloomustus | Allikas |
| 1918–1922 | Punane terror ja Tšekaa repressioonid | Poliitilised vastased, endised eliidid, vaimulikud jt | Bolševike julgeolekuorganid kasutasid hukkamisi, pantvangistamist, vangistust ja terrorit tegelike ning oletatavate vastaste mahasurumiseks. | S1 |
| 1929–1933 | Sundkollektiviseerimine ja „kulakute“ likvideerimine klassina | Talurahvas üle NSV Liidu | Vara konfiskeerimine, küüditamised, sunnitöö ja vägivallakampaaniad; poliitika aitas kaasa ulatuslikule näljahädale. | S1 |
| 1932–1933 | Holodomor Ukrainas | Ukraina elanikkond | Sunniviisiliste viljavõtmiste ja liikumispiirangutega seotud massiline nälg. Euroopa Parlament ning mitmed riigid on Holodomori tunnustanud genotsiidina; ajaloolises ja õiguslikus käsitluses leidub ka eriarvamusi. | S11 |
| 1936–1938 | Suur terror | Parteiliikmed, sõjaväelased, intelligents, rahvusgrupid ja tavakodanikud | Massilised arreteerimised, näidisprotsessid, hukkamised ja Gulagi saatmised; terrori tipp oli 1937–1938. | S1 |
| 1937–1938 | NKVD „rahvusoperatsioonid“ | Poolakad, sakslased, lätlased, eestlased ja teised rahvusgrupid | Rahvuskuuluvuse või oletatava välissidemega seotud massilised arreteerimised ja hukkamised Suure Terrori raames. | S1 |
| 1939–1941 | Repressioonid okupeeritud Ida-Poolas | Poola kodanikud | Massiküüditamised NSV Liitu, vangistamine ning Katõni ja teiste massimõrvade ohvrid. | S5 |
| 1941–1952 | Balti riikide massiküüditamised | Eestlased, lätlased, leedulased | Kümned tuhanded inimesed küüditati Siberisse ja mujale NSV Liitu; küüditamised olid osa sovetiseerimisest ja vastupanu murdmisest. | S2 |
| 1943–1944 | Tervete rahvaste küüditamine | Tšetšeenid, ingušid, krimmitatarlased, kalmõkid, karatšaid, balkaarid jt | Stalini režiim küüditas kollektiivse süüdistuse alusel terveid rahvaid Kesk-Aasiasse ja Siberisse; suremus oli kõrge. Osa käsitlusi kvalifitseerib mõningaid neist aktidest genotsiidiks. | S1 |
| 2022– | Okupeeritud Ukraina: piinamine, ebaseaduslik kinnipidamine ja deportatsioonid | Ukraina tsiviilisikud, sõjavangid ja lapsed | ÜRO uurimiskomisjon on järeldanud, et Vene võimud on kasutanud laialdast ja süstemaatilist piinamist ning 2024. aastal kvalifitseeris selle inimsusevastaseks kuriteoks. Laste ebaseaduslikud üleviimised ja deportatsioonid on dokumenteeritud sõjakuritegudena. | S12, S13 |
3. Usulise tagakiusu näited
| Aeg | Usurühm / nähtus | Tagakiusu vorm | Märkus | Allikas |
| 1918–1920. aastad | Vene õigeusu kirik ja teised konfessioonid | Kirikuvara konfiskeerimine, vaimulike arreteerimine ja hukkamine, usuõpetuse piiramine | Nõukogude riigi ideoloogiline eesmärk oli religiooni ühiskondliku mõju kaotamine. | S15 |
| 1920.–1930. aastad | Õigeusklikud, katoliiklased, protestandid, juudid, moslemid jt | Pühakodade sulgemine, vaimulike vangistamine, ateistlik propaganda | 1939. aastaks oli kümnetest tuhandetest õigeusu kirikutest avatud vaid väike osa. | S15 |
| 1937–1938 | Vaimulikud ja aktiivsed usklikud | Suure Terrori aegsed massiarreteerimised ja hukkamised | Usuline kuuluvus võis olla üks repressiooni riskitegureid koos poliitiliste ja sotsiaalsete süüdistustega. | S1, S15 |
| 1941–1945 | Religioon sõja ajal | Osaline leevendus | Stalin lubas sõja ajal piiratud kiriklikku taastumist, kasutades kirikut ka patriotismi mobiliseerimiseks. | S15 |
| 1959–1964 | Hruštšovi usuvastane kampaania | Tuhandete pühakodade sulgemine ja religioosse tegevuse piiramine | Library of Congressi ülevaate järgi suleti kampaanias ligikaudu 12 000 õigeusu kirikut. | S15 |
| 1951 | Jehoova tunnistajad — „Operatsioon Põhi“ | Massiküüditamine Siberisse | Tuhanded Jehoova tunnistajad ja nende pereliikmed küüditati NSV Liidu läänealadelt. | S1 |
| 2017– | Jehoova tunnistajad Venemaal | Organisatsiooni keelustamine „äärmuslikuna“, kriminaalasjad, vangistused, vara konfiskeerimine | EIK leidis 2022. aastal, et Venemaa meetmed rikkusid muu hulgas usu- ja väljendusvabadust. | S14 |
| 2010. aastad– | Mitmed „mittetraditsioonilised“ usurühmad ja misjonitegevus | Ekstremismi- ja misjonireeglite lai kohaldamine, registreerimis- ja kogunemispiirangud | Piirangute ulatus erineb rühmiti ja piirkonniti; rahvusvahelised inimõigusorganid on kritiseerinud ebaproportsionaalset rakendamist. | S14 |
4. Põlisrahvaste ja teiste mittevenelastest rahvaste keeleliste ning kultuuriliste õiguste ahistamise näited
| Aeg | Rahvad / piirkonnad | Poliitika või praktika | Mõju | Allikas |
| 1930. aastate lõpust | NSV Liidu mittevenelastest rahvad | Vene keele kohustusliku õpetamise tugevdamine ja venestamine | Vene keel muutus hariduse, halduse ja karjääri keskseks keeleks; paljud emakeeled taandusid koolidest. | S16 |
| 1930.–1950. aastad | Küüditatud rahvad | Territoriaalse autonoomia kaotamine, sundasustamine ja kultuuriasutuste lõhkumine | Küüditamised katkestasid kogukondliku järjepidevuse, keelekeskkonna ja traditsioonilise kultuurielu. | S1, S16 |
| 1950.–1980. aastad | Siberi ja Kaug-Põhja põlisrahvad | Internaatkoolid, tsentraliseeritud õppekavad, vene keele domineerimine | Laste eraldamine traditsioonilisest eluviisist ning emakeele nõrgenemine soodustasid assimilatsiooni. | S16, S19 |
| 1960.–1980. aastad | Liiduvabariikide ja autonoomsete üksuste rahvad | Vene keele kasvav üleliiduline prioriteet hariduses, teaduses ja avalikus elus | Kohalike keelte kasutus kõrgemas hariduses ja ametialases sfääris kahanes paljudes piirkondades. | S16 |
| 1990. aastad– | Venemaa arvuliselt väikesed põlisrahvad | Keeleline hääbumine ja piiratud emakeelne haridus | Paljud keeled on ohustatud; probleem on seotud väikese kõnelejaskonna, migratsiooni, koolivõrgu ja vene keele domineerimisega. | S16, S19 |
| 2017–2018 | Tatarstan, Baškortostan ja teised rahvusvabariigid | Kampaania vabariikide riigikeelte kohustusliku õpetamise vastu; 2018 seadusemuudatus | Mittevene keelte õppimine seoti vanemate valikuga, mis vähendas mitmes piirkonnas nende kohustuslikku staatust ja õppetundide mahtu. | S17, S18 |
| 2010. aastad– | Põlisrahvaste organisatsioonid ja kultuuriaktivistid | Kodanikuruumi kitsenemine ja organisatsioonide tegevuspiirangud | Keele ja kultuuri kaitseks tegutsevate ühenduste võimalused sõltumatu organiseerumise, rahvusvahelise koostöö ja rahastuse osas on vähenenud. | S16, S19 |
| Üldine tähelepanek | Venemaa Föderatsiooni põlis- ja vähemusrahvad | Õiguslik kaitse eksisteerib, kuid rakendamine on ebaühtlane | Venemaa seadused tunnustavad rahvuskeeli ja emakeeleõpet; samal ajal näitavad uurimused pikaajalist venestamissurvet ja paljude keelte haavatavust. | S16–S19 |
Allikad ja lingid
S1. Library of Congress — Revelations from the Russian Archives: Internal Workings of the Soviet Union — https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html
S2. Library of Congress — Soviet archival collection on mass deportations of Baltic peoples — https://www.loc.gov/item/2018684350/
S3. International Encyclopedia of the First World War — Polish-Soviet War 1920–1921 — https://encyclopedia.1914-1918-online.net/article/polish-soviet-war-1920-1921/
S4. Latvian Presidency — History of the Republic of Latvia (occupation in 1940) — https://www.president.lv/en/history
S5. USHMM Holocaust Encyclopedia — Polish refugees / Soviet occupation and deportations — https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/polish-refugees-in-iran-during-world-war-ii
S6. U.S. Department of State, Office of the Historian — Soviet invasion of Afghanistan — https://history.state.gov/milestones/1977-1980/soviet-invasion-afghanistan
S7. U.S. Department of State, Office of the Historian — Soviet invasion of Czechoslovakia, 1968 — https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1964-68v14/d303
S8. European Court of Human Rights — Ilaşcu and Others v. Moldova and Russia — https://hudoc.echr.coe.int/app/conversion/pdf/?filename=001-61886.pdf&id=001-61886&library=ECHR
S9. United Nations — A/RES/68/262, Territorial integrity of Ukraine (2014) — https://digitallibrary.un.org/record/767883
S10. United Nations — A/RES/ES-11/1, Aggression against Ukraine (2022) — https://digitallibrary.un.org/record/3965290
S11. European Parliament — Holodomor recognised as genocide (2022 resolution) — https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20221209IPR64427/holodomor-parliament-recognises-soviet-starvation-of-ukrainians-as-genocide
S12. UN Independent International Commission of Inquiry on Ukraine — torture as a crime against humanity (2024) — https://www.ohchr.org/sites/default/files/documents/hrbodies/hrcouncil/coiukraine/20241031-COI-Ukraine-Statement-EN.pdf
S13. UN Human Rights Monitoring Mission in Ukraine — treatment of POWs, 2024 — https://ukraine.ohchr.org/en/Treatment-of-prisoners-of-war-and-Update-on-the-human-rights-situation-1-June-to-31-August-2024
S14. European Court of Human Rights — Taganrog LRO and Others v. Russia (Jehovah’s Witnesses), 2022 — https://hudoc.echr.coe.int/app/conversion/pdf/?filename=Judgment+Taganrog+LRO+and+Others+v.+Russia+-+Multiple+violations+in+case+brought+by+Jehovah%E2%80%99s+Witnesses+in+Russia.pdf&id=003-7352983-10042703&library=ECHR
S15. Library of Congress — Anti-religious campaigns in the Soviet Union — https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html
S16. Minority Rights Group — Russian Federation: minorities, Russification and language policy — https://minorityrights.org/country/russian-federation/
S17. University of Helsinki — Minority language education in Russia and the 2018 reform — https://researchportal.helsinki.fi/en/publications/minority-language-education-in-russia-enforcing-the-voluntary-tea/
S18. Federal Law No. 317-FZ (3 August 2018) — amendments on language of education — https://cis-legislation.com/document.fwx?rgn=109574
S19. United Nations — Indigenous peoples and indigenous languages: human-rights framework — https://social.desa.un.org/issues/indigenous-peoples/undrip-in-languages
S20. European Court of Human Rights — Lypovchenko and Halabudenco v. Moldova and Russia (Transnistria), 2024 — https://hudoc.echr.coe.int/app/conversion/docx/html/body?id=001-231078&library=ECHR
Märkus: allikad on valitud eeskätt rahvusvahelistelt institutsioonidelt, kohtutelt, riiklikest arhiivi- ja ajalooportaalidest ning tunnustatud uurimiskeskustelt. Tabelis toodud juhtumite arv ja sõnastus on blogiülevaate jaoks teadlikult piiratud.